Sõnastik ja tegevuskava

Tagamaks, et läbirääkimised põhineksid täpsetel, õiguslikult tunnustatud mõistetel, mitte kahemõttelisel terminoloogial, pakub see jaotis autoriteetset „Muutuste sõnastikku“. Lisaks sellele süstematiseerib „Isiklik tegevuskava“ eespool nimetatud meetodi ühtseks tegevusjuhiseks ametiühingute esindajatele ja töötajatele, et muuta käesoleva juhendi tähelepanekud vahetuteks sammudeks.

Muutuste sõnastik

Arvutiprogrammeeritud protseduuride (algoritmide) kasutamine tööpanuse ja -tulemuste koordineerimiseks, sealhulgas ülesannete määramine, tulemuslikkuse jälgimine ja töötajate hindamine.

Allikas: Eurofound, 2021, „Digitaliseerimine töökohal“

Süsteemid, mis ilmutavad intelligentset käitumist, analüüsides oma keskkonda ja tegutsedes – teatud määral iseseisvalt –, et saavutada konkreetseid eesmärke. Tehisintellektipõhised süsteemid võivad olla puhtalt tarkvarapõhised, tegutsedes virtuaalmaailmas (nt häälassistendid, pildianalüüsi tarkvara, otsingumootorid, kõne- ja näotuvastussüsteemid), või võib tehisintellekt olla integreeritud riistvaraseadmetesse (nt täustatud robotid, autonoomsed autod, droonid või asjade interneti rakendused).

Allikas: EU-OSHA, 2026, Digitaliseerimise sõnastik

Protsess keskkonnasäästliku majanduse suunas, mida tuleb hästi juhtida ja mis peab aitama kaasa kõigi jaoks väärika töö, sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse kaotamise eesmärkide saavutamisele.

Allikas: ILO, Õiglane üleminek „Suunised õiglaseks üleminekuks keskkonnasäästlikule majandusele“, 2015

Töö aspektid, mis stimuleerivad töötajate isiklikku ja professionaalset arengut, et leevendada tööstressoritega seotud negatiivseid mõjusid.

Allikas: L. Szekér jt, Töötajate heaolu psühhosotsiaalsed riskid: õppetunnid COVID-19 pandeemiast, Eurofoundi uuringuaruanne, 2023

Töö aspektid, mis nõuavad pidevat pingutust ja võivad käivitada tervist kahjustava või energiat ammendava protsessi, mis õõnesta töötajate tervist ja heaolu.

Allikas: L. Szekér jt, Töötajate heaolu psühhosotsiaalsed riskid: õppetunnid COVID-19 pandeemiast, Eurofoundi uuringuaruanne, 2023

Vaimse heaolu seisund, mis võimaldab inimestel toime tulla elustressiga, realiseerida oma võimeid, õppida и töötada hästi ning panustada oma kogukonda. Sellel on olemuslik ja instrumentaalne väärtus ning see on põhiline inimõigus. Vaimne tervis eksisteerib keerulisel kontinuumil, mida kogetakse inimeseti erinevalt. Igal ajahetkel võib vaimse tervise kaitsmiseks või kahjustamiseks kombineeruda mitmesuguseid individuaalseid, perekondlikke, kogukondlikke ja struktuurseid tegureid.

Allikas: WHO, 2025, Vaimse tervise teabeleht

Vaimse ja füüsilise tervise riskid, mis tulenevad kehvast töökorraldusest, organisatsioonist ja juhtimisest, samuti kehvast sotsiaalsest töökontekstist. Tagajärgede hulka kuuluvad stress, läbipõlemine ja depressioon.

Allikas: EU-OSHA, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

Ümberõpe (Reskilling): Töötaja koolitamine uute oskuste omandamiseks täiesti teistsuguse töö jaoks (nt koosteliinilt andmeseirele).
Täiendõpe (Upskilling): Töötaja koolitamine olemasolevate oskuste täiendamiseks, et teha oma praegust tööd paremini selle arenedes (nt uue tarkvarauuenduse õppimine).

Allikas: Cedefop, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

Töötajate õigus hoiduda tööga seotud ülesannete täitmisest, tegevustest ja suhtlusest väljaspool tööaega. See hõlmab õigust mitte langeda negatiivsete tagajärgede osaliseks, kui väljaspool tööaega ei vastata e-kirjadele või kõnedele.

Allikas: Euroopa Parlamendi resolutsioon 2019/2181(INL)

"Stress, mida kasutajad kogevad rakenduste multitaskingi, pideva ühenduse, info ülekülluse, sagedaste süsteemiuuenduste и sellest tuleneva tehnilise ebakindluse tõttu."

Allikas: Tarafdar jt, 2007

Töö korraldamise ja/või tegemise vorm infotehnoloogia abil töölepingu või töösuhte raames, kus tööd, mida saaks teha ka tööandja ruumides, tehakse väljaspool neid ruume.

Allikas: Euroopa kaugtöö raamkokkulepe, 2002

Andurite ja arvutusvõimsusega elektroonilised seadmed (nt nutikellad, andmeprillid või muud sisseehitatud andurite või märgistega seadmed), mida saab asetada keha eri osadele, et koguda andmeid, mis edastatakse töötlemiseks teistesse digisüsteemidesse.

Allikas: EU-OSHA, 2026, Digitaliseerimise sõnastik

Töötajate kohta teabe kogumise praktika, nagu nende asukoht, heaolu ja praegune ülesanne. Töötajate kontroll on sekkuvam jälgimise liik, mis ulatub ka töövälisesse aega ja hõlmab selliseid tegevusi nagu sotsiaalmeedia postituste ja veebisaitide külastuste jälgimine.

Allikas: EU-OSHA, 2026, Digitaliseerimise sõnastik

Kaasatus töökohal on otsustava tähtsusega marginaliseeritud ja alaesindatud töötajate toetamise ja sotsiaalse kuuluvustunde edendamiseks. Kaasava keskkonna loomine töökohal eeldab ka vaimse tervisega seotud stigma kaotamist ja psühholoogilise abi pakkumist seda vajavatele töötajatele.

Allikad: WHO, 2022; EU-OSHA, 2024

Operational Checklist

„Esmaspäeva hommiku“ lubadus

See operatiivne kontrollnimekiri muudab juhendi konkreetseteks tegevusteks. Kasutage seda kui oma „Esmaspäeva hommiku lubadust“: pärast Increme-n-tal juhendi kasutamist vaadake läbi iga punkt ja märkige tegevused, mida lubate alustada. Kontrollnimekiri järgib kolmeetapilist Incremental-protsessi:

  • ● Ennetage: tuvastage varjatud riskid ning koguge teavet töötajatelt ja juhtkonnalt.
  • ● Pidage läbirääkimisi: esitage koosolekutel või läbirääkimistel konkreetseid ettepanekuid ja tingimusi.
  • ● Seirake: tagage kokkulepete ülevaatamine ja aruandlussüsteemide tegelik toimimine.

Mõelge sellest lehest kui elavast tegevuskavast, mitte kui ühekordsest harjutusest. Alustage teie töökoha jaoks kõige asjakohasematest punktidest ja vaadake see regulaarselt üle, et jälgida edenemist.

1. etapp: ENNETAMINE (Diagnostika)

2. etapp: LÄBIRÄÄKIMISED (Päevakord)

3. etapp: SEIRE (Valvekoer)